Õppejõud: Andrus Rinde
Õppejõu materjal video ajaloo ja komponentide kohta
Video definitsioon: on elektrooniliste signaalide abil liikuva pildi edastamise tehnoloogia. Digitaalne video on multimeediumi kõige “noorem” komponent.
Video ajalugu – video ajalugu on paratamatult tihedalt seotud televisiooni ajalooga.
- 1877 teenis Eadward Muybridge (1830 – 1904) Leland Stanfordi poolt 1872. aastal välja
pakutud 25000$ preemia tõestades, et galopeerival hobusel puutuvad kõik jalad korraga
maad. Selleks kasutati 24 kiiresti üksteise järel pildistavat kaamerat, millede abil
esmakordselt jäädvustati liikumine. Pildistamisel kasutati elektrilisi päästikuid! - 1884 leiutas Paul Nipkow hiljem mehaanilise televisioonisüsteemi aluseks olnud nipkowi
ketta. Ise ta seda kunagi praktikas ei kasutanud. - 1887 huvitus “liikuvatest piltidest” ka Thomas Alva Edison. 1889. aastal leiutas ta
kinetoskoobi (kinetoscope), mille abil sai näidata liikuvaid pilte, kahjuks korraga vaid
ühele vaatajale (filmi nägi aparaadi sisse piiludes). Aparaati käitas elektrimootor, kasutati
50 jala pikkust filmilinti, mille otsad olid kokku liimitud ja mille perforatsioon oli
praktiliselt identne tänapäevase 35 mm filmi omaga. Kaadrisagedus oli umbes 40 fps.
Samal aastal käivitas Edison Broadway’l show, kus näidati 15 sekundit mingit tegevust,
näiteks tema assistendi Fred Ott’i aevastust. - 1889 alustas George Eastman (Kodak) nitrotselluloosil põhineva fotofilmi tootmist.
- 1895 said vennad Louis (1862 – 1954) ja Auguste (1864 – 1948) Lumiere patendi
seadmele, mis suutis projitseerida liikuvaid pilte, masinat nimetati kinematograafiks
(cinematograph). Nad tootsid hulga filme pikkusega umbes 50 sekundit (lindi pikkus oli enamasti 17 meetrit). Nende filmide seas oli nii dokumentaalfilme kui ka komöödiaid. Praeguseks on säilinud umbes 1500 vendade Lumiere’de filmi. - 1895 näitasid Edison ja teised pea-aegu minuti pikkust filmi.
- 1897 Saksa teadlane Karl Ferdinand Braun konstrueeris esimese elektronkiiretoruga (CRT)
kineskoobi (cathode ray tube scanning device). - 1903 jutustas Edisoni firma töötaja 8 minutilises filmis loo “The Great Train Robbery”.
- 1912 kestis “Quo Vadis?” 2 tundi.
- 1923 leiutas Vladimir Zvorõkin ikonoskoobi ehk elektronkiiretoru, mis valgustundlikku
plaati kasutades suutis kujutisi salvestada. Ikonoskoopi kasutati teletööstuses kaamerates
1936 – 1946. - 1923 14. juunil katsetab Charles F. Jenkins (1867 – 1934) esmakordselt juhtmeta
- teleülekannet. Vladimir K. Zworykin esitas patenditaotluse ikonoskoop elektronkiiretorule
(iconoscope cathode ray tube). - 1924 kasutab John Logie Baird (1888 – 1946) Londonis oma eksperimentaalse
teleülekande jaoks Nipkowi ketast, avaliku demonstratsiooni teeb ta 25. märtsil 1925. Pilt
taastekitati osaliselt mehaaniliselt. - 1925. aasta 13. juunil teeb Charles F. Jenkins esimese “raadiovisiooni” avaliku
demonstratsiooni (first public demonstration of radiovision). Teleülekanne tehakse 5 miili
kauguselt (USA-s, mereväe Anacostia raadiojaamast Washingtoni), telepilt on
sünkroniseeritud heliga ja koosneb 48-st reast. - 1926 käivitas John Logie Baird Londonis TV süsteemi, mis edastas 5 kaadrit sekundis,
kaader koosnes 30-st reast. - 1927 teeb John Logie Baird teleülekande Londonist Glasgow’sse (700 kilomeetrit)
kasutades telefonivõrku. - 1927. a. jaanuaris katsetas AT&T elektroonilist pilditekitamist. Telepilt koosnes 185-st
reast. - 1927 lisatakse filmile sünkroniseeritud heli.
- 1928 alustati USA-s esimeste regulaarsete teleülekannetega, aasta lõpus oli olemas juba 15
litsentseeritud telejaama. Berliini raadionäitusel (Berlin Radio Show) demonstreeriti 30
reaga mehaanilist telesüsteemi “Telehor”, mis edastas 10 kaadrit sekundis. - 1928 demonstreerin John Logia Baird RGB värviülekannet.
- 1929. aasta 27ndal juunil demonstreeris Herbert E. Ives Washingtonis mehaanilist 50 reaga
värvitelevisiooni süsteemi. 18. novembril demonstreerib Vladimir Zworykin 120 reaga 24
kaadrit sekundis edastavat elektroonilist kineskoobiga televisiooni. Londonisse ehitati
maailma esimene telejaam. - 1936 alustas The British Broadcasting Corporation (BBC) korralisi televisiooni
ülekandeid, vastuvõtjad olid osaliselt mehaanilised. Berliini olümpiamängudel teeb oma
debüüdi ka saksamaa televisioon. - 1938 demonstreerib John Logie Baird Londonis esimesena värvitelevisiooni ülekannet.
- 1939 viib “Tuulest viidud” värvifilmi lõplikult võidule.
- 1940 kinnitab The National Television Standard Committee (NTSC) must-valge
televisiooniülekande standardi. - 1950 alustas Jack Mullin tööd magnetilise TV-salvestaja (magnetic TV recorder), ehk
tänapäevaselt videomagnetofoni, loomiseks (Crosby Enterprises). Esimest
eksperimentaalset seadet demonstreeriti 1951. aastal. - 1954 laiendatakse NTSC standardit kasutamaks värve, mis ühilduksid kümnete miljonite
juba olemasolevate must-valgete kombinatsioonidega. - 1956 ilmusid esimesed kasutuskõlbulikud videomagnetofonid ja lasti eetrisse esimene
eelnevalt videolinti salvestatud saade (CBS). Algas töö SECAM telestandardi
väljatöötamiseks. - 1959 ilmus esimene mobiilne videomagnetofon (Ampex).
- 1963 toob Sony turule esimese kodukasutuseks mõeldud videomagnetofoni hinnaga 995$.
- 1967 otsustatakse Euroopas NTSC telestandardist hulga probleemide tõttu loobuda,
kuulutatakse välja PAL (Phase Alternation Line) telestandard. Euroopa jaguneb PAL
standardi kasutajateks (Suurbritannia, Lääne-Saksamaa jt) ning SECAM (Système
Electronique Couleur Avec Mémoire) standardi kasutajateks (Prantsusmaa ja Nõukogude
Liit). - 1968 1. juulil alustati PAL standardi regulaarseid värvilisi teleülekandeid, alustas BBC,
järgnesid Saksamaa riigitelevisioon. Oktoobris alustati ka värviliste SECAM
teleülekannetega (Prantsusmaa). - 1969 loob Sony esimese videokasseti, 3/4 tollise lindiga 1 tunnine U-Matic.
- 1972 demonstreeris Philips optilist videoplaati (12 tolline klaasplaat).
- 1975 demonstreeris Sony esimest Betamax videomagnetofoni.
- 1976 tutvustas JVC maailmale VHS formaati.
- 1978 kinnitatakse video laserplaatide standard, tekib 2 erinevat, võistlevat tüüpi plaate.
- 1980 tutvustab Sony esimest tavatarbijatele mõeldud videokaamera ja
videokassettmagnetofoni ühendit. Tekib tänapäevane videokaamera (camcorder). - 1980-ndate algusesmuutuvad kodused videomagnetofonid tavalisteks, hakkavad levima
filmide videosalvestised. - 1991 mais demonstreerib Apple oma System Software 6 jaoks loodud Multimeediumi lisa
QuickTime. Video CD-ROMil, 5 kaadrit sekundis ja osalise ekraanisuurusega. - 1992 vastas Microsoft Apple QuickTime tehnoloogiale oma Video for Windows
tehnoloogiaga. Täismahus (full motion, 30 kaadrit sekundis), osalise ekraanisuurusega
video arvutis. - 1995. detsembris kuulutati välja DVD videostandard.
- 1996 täisekraanil, täismahus (full motion, 30 kaadrit sekundis) video arvutis (MPEG
dekompressiooniriistvara ja suured, kiired kõvakettad. - 1997 aastal tutvustasid Sony ja Panasonic maailmale DV (Digital Video) ja miniDV
standardit. - 1999. aasta 23. juulil kuulutas Panasonic pressiteates oma DVHS-i (Digital-VHS)
valmimisest, tegemist oli esimese videomagnetofoniga, mis on võimeline salvestama kõiki
18 digitaalse TV formaati, kaasarvatud HDTV. - 2005 esimesed tavatarbijale mõeldud HD DV kaamerad
Praktiline osa
Programm, mida kasutatakse – Shotcut– on tasuta ja saadav PC-le (Windows, Mac ja Linux)
Video pikkust möödetalse tundides, minutites, sekundites ja kaadrites.
Shotcut’i kasutajaliides pole just kõige mõistlikum ja parem.
Oluline on valguse määramine. Levels.
Programm ei saa automaatselt aru, kui lisatakase filter, tuleb teha update.
Kui kasutatakse timeline’i peal monteerimist, siis ei ole vaja kinnitada, sest programm ei unusta siis monteerimist.
Kui video liigub, siis on hea stabiliseerimist kasutada.
Size and Position – vajalik piltide suuruste muutmiseks.
Chroma Key – saab klippe läbipaistvamaks muuta.
Minu IT magistriõpingud 